Kasside-koerte marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik ning vajalik.

Enel Niin, Veterinaar- ja Toiduameti marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht

Sellel kevadel täitub Eestil neli aastat ametlikult marutaudivabaks riigiks saamisest. Hoolimata sellest, et tegu on hea uudisega, on olukorral ka oma varjukülg.

Viimaste aastate riiklik lemmikloomade vaktsineerimise statistika kõneleb üsna selgelt, et loomaomanikud on pannud võrdusmärgi riigi marutaudivabaduse ning võimaluse vahele jätta oma lemmikloom marutaudi vastu vaktsineerimata. Loomatuditõrje seaduse kohaselt on omanikul kohustus lasta oma lemmikloomale regulaarselt teha marutaudivastane vaktsiinisüst. See seadusepügal ei ole ajale jalgu jäänud.

Kahjuks ei ole nakkushaiguse vabadus kunagi miski, mis on iseenesestmõistetav. Eriti vähepüsivaks võib osutuda eeldus jääda selles surmavaimast nakkushaigusest kestvalt puutumata põhjusel, et marutaudi võivad nakatuda kõik loomaliigid. Lisaks tuleb arvestada, et haigustekitaja põhiliseks laialikandjateks Euroopa regioonis on metsloomad, täpsemalt rebased ja kährikud, kellel pole riigipiirist sooja ega külma. Eesti vahetus naaberriigis, Venemaal, on haigustekitaja laialt levinud. Marutaudist põhjustatud surmajuhtumid on piiri taga loomade hulgas tavapärased ning surmajuhtumid inimeste hulgas ei ole haruldased.

Globaliseeruvas maailmas reisivad inimesed pidevalt ühest riigist teise, sealhulgas ka loomaomanikud, kes reisivad koos lemmikloomadega. Harvad ei olukorrad, kus lemmikloom võetakse endale kas plaanitult või vahel ka spontaanselt võõrast riigist. Nõuetekohaselt marutaudi vastu vaktsineerimata ning haigestunud lemmikloomaga on samuti võimalik haigus pikkade vahemaade tagant Eestisse sisse tuua ning seda on mitmes riigis ka juhtunud. Marutaud on haigus, mis on endiselt kõikidel mandritel levinud, nakkusest on puutumata vaid Austraalia. Seega tegelikkuses on meie riigi marutaudivabadus väga habras.

Marutaud on nakkusohtlik ning ühtviisi surmav nii inimestele kui loomadele. Haigusesse nakatutakse peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg satub haava. Viiruse ülekanne võib toimuda ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale. Nakatunud loom võib ise veel silmnähtavalt haige olemata nakatada suurt hulka inimesi või loomi, sest looma süljes võib haigust põhjustav viirus esineda üldjuhul 4 kuni 10, vahel isegi kuni kaks nädalat enne, kui haigusnähud ilmnevad. Maailmas sureb iga päev sadu inimesi marutaudi, kusjuures ~95% juhtudest saadi nakkus koeralt.

Seega on näiliselt lihtne otsus - ma jätan oma lemmiklooma marutaudi vastu vaktsineerimata - seotud väga suure riskiga. Kuigi riik vaktsineerib ohustatud piirialadel metsloomi regulaarselt marutaudi vastu ning jälgib lemmikloomade liikumist, on need meetmed eelkõige suunatud haiguse ennetamiseks riiklikul tasandil. Oma lemmiklooma, lemmikuga kokkupuutuvaid lähedasi ning tuttavaid, samuti kõik teisi inimesi ja loomi saab otsesest marutaudiohust säästa siiski vaid iga loomaomanik ise. Marutaud on küll surmav, aga täiel määral ennetatav. Haiguse ärahoidmiseks ei ole vaja teha muud, kui pöörduda loomaarsti poole ning lasta vähemalt kord kahe aasta jooksul kass või koer marutaudi vastu vaktsineerida.

Selleks, et sina ei peaks kunagi olema samas olukorras nagu plakatil kirjeldatud koera omanik, vaktsineeri oma lemmikloom!

• Marutaud on 99,9% surmav, kuid 100% ennetatav.

• Vaktsineerimine on ainus kaitse marutaudi vastu!

• Vaktsineeri oma koera ja kassi regulaarselt marutaudi vastu. Tee seda vähemalt üks kord kahe aasta jooksul!

• Ära lase oma loomi hulkuma!

• Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega.

• Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikud.

• Kui sinu lemmikloom saab pureda, siis teavita sellest loomaaarsti.

• Kui saad hammustada, pöördu kiiresti traumapunkti või perearsti poole.

• Lemmikloomaga reisimisel järgi loomadega reisimise reegleid.