Päästeamet juhib tähelepanu: külmade ilmadega kasvab hüppeliselt tulekahjude
arv


Ilmateenistuste andmetel algab tänasest vähemalt nädal aega kestev
külmaperiood. Päästeameti varasem kogemus on näidanud, et külmakraadide
kasvades suureneb hüppeliselt tulekahjude ja tules hukkunute arv. Eelmisel
aastal külmade ilmade saabudes hukkus tulekahjudes jaanuari kolme nädalaga
11 inimest - ligi kolmandik kogu aasta hukkunutest. Inimelude päästmiseks
külastavad päästjad alates tänasest üle Eesti suurema ohuga piirkondades
kodusid, lisaks paigutatakse lühiajaliselt riskipõhiselt ümber
päästemeeskonnad. 



Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi sõnul Päästeamet teab, kus
külmade ilmadega suureneb traagiliste tulekahjude arv ja paigutab sinna
ümber päästeressursi. „Kahe meeskonnaga komandode ressursi ümberpaigutamine
on esmakordne ja uudne lähenemine. Kriitilisel ajahetkel on meeskonnad
valmisolekus nii komandos kui ka suurema ohuga piirkondades kohapeal –
inimestele ja õnnetustele lähemal, mis tagab vajadusel kiirema reageerimise
elupäästesündmustele,“ lisas Tauno Suurkivi.


Traagiliste tagajärgedega õnnetuste vältimisele saab igaüks kaasa aidata,
abistades oma lähedasi  ja naabreid kutsudes üles ning abistades neid
juhinduma järgnevatest Päästeameti soovitustest.



Päästeameti soovitused eelseisvaks külmaperioodiks:



Hoidu ülekütmisest

Külmad ilmad sunnivad ahjusid, pliite ja kaminaid rohkem kütma. Kütmisel
soovitame järgida põhimõtet - korraga vähem, aga sagedamini. Ahju, pliidi ja
kamina läheduses ei tohi olla mööblit, vaipu, küttepuid, pappkarpe ja muid
kergesti süttivaid esemeid. Hoolega peab jälgima, et siibrit ei suletaks
liiga vara. Kui lisasoojuse saamiseks on vaja kasutada elektrilisi
radiaatoreid või soojapuhureid, tuleb seda teha mõistlikult, et
elektrisüsteemi mitte üle koormata. Soojapuhureid ja radiaatoreid ei tohi
riideesemetega kinni katta.



Hoidu toas suitsetamisest

Külma ilma korral veedavad inimesed rohkem aega toas. Päästeamet paneb
südamele, et suitsetamine rõdul ja toas on eluohtlik, eriti kui seda teha
voodis. Möödunud aasta jaanuari 11 hukkunust pooled olid voodissuitsetajad.



Hoidu lahtise tule kasutamisest torude sulatamisel

Korralikult soojustamata torude jäätumine on sage probleem külmade
saabumisel. Torustike külmumise vältimiseks tuleb torustikud katta
lisaisolatsiooniga. Mingil juhul ei tohi jäätunud torusid sulatada lahtise
tulega, näiteks leeklambiga. Jäätunud torude sulatamiseks soovitame kasutada
soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit.



Kontrolli suitsuanduri korrasolekut

Elusid päästab ainult  töökorras suitsuandur! Testi, kas sinu kodus olev
suitsuandur töötab. Vajadusel vaheta patarei ja pühi andurilt tolm.



Lisainformatsioon:


Iveri Marukašvili

Päästeamet, kommunikatsiooninõunik

e-post:  <mailto:See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.>-le">See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.>See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.">See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

tel 53815738

Rail Balticu maakonnaplaneeringu ja selle KSH aruande

avalik väljapanek toimub 29. novembrist kuni 29. detsembrini 2016. aastal

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste 9.11.2016 korraldusega nr 1-1/16/1037 võttis vastu ja suunas avalikule väljapanekule Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”.

Maakonnaplaneeringu eesmärgiks on leida sobivaim asukoht Rail Balticu trassi koridorile Pärnumaal, alates Rapla maakonna piirilt kuni Eesti Vabariigi piirini. Analoogset planeeringut koostatakse ka Harju ja Rapla maakondades. Samuti toimub uue rahvusvahelise raudtee planeerimine Lätis ja Leedus. Rail Balticuga luuakse uus ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, millega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning keskkonnahoid, Rail Balticu rajamine on seotud suure avaliku huviga.

Raudtee trassi määramisel analüüsiti erinevaid asukohti ja võrreldi alternatiive kriteeriumigruppide lõikes: inim- ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud, tehniline teostatavus, ehitusmaksumus, sotsiaalmajanduslik tulu ja kulu. Põhjaliku analüüsi käigus selgitati välja parim võimalik trassikoridor, kus osutusid otsustavateks teguriteks kohaliku eluolu ja majandustegevuse hoidmine ning tasakaalustatud arengu jätkamine, Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemine, trassi kulgemine majapidamistest kaugemal ja strateegilise, regionaalset arengut soodustava Pärnu linna ühendamise võimalust arvestades. Valitud trassikoridor annab ka võimaluse korraldada tulevikus raudteel kohalikku rongiliiklust suunal Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia. Selleks on kavandatud perspektiivsed asukohad regionaalsete rongipeatuste rajamiseks Rail Balticu trassile.

Rail Balticu trassi koridori pikkuse Pärnumaal on 109 km. Eelistatud trassikoridor kulgeb läbi Pärnu linna ning Vändra, Tootsi, Tori, Are, Sauga, Tahkuranna, Paikuse, Surju, Saarde ja Häädemeeste valdade. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, kus on raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruum, mis võib osutuda vajalikuks juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Pärnu linnas ja Tahkuranna valla Reiu külas, kus trass kulgeb endise Pärnu-Riia raudtee asukohas, on trassikoridori laiuseks määratud 150 m. Raudtee on kavandatud reisirongidele kiirusega kuni 240 km/h. Kaubarongide kiirus on oluliselt madalam 120 km/h.

Maakonnaplaneeringu alusel koostatakse ehitusprojekt, millega määratakse raudtee ja sellega seonduva taristu täpsed asukohad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi plaanide kohaselt valmib ehitusprojekt 2018, Rail Balticu ehitustööd algavad 2019 ja raudtee saab valmis 2026. aastaks.

Rail Balticu maakonnaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis on koostatud trassikoridoride kohalike omavalitsuste kaupa ja kogu maakonda haaravast Rail Balticu trassi joonisest.

Planeeringu koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse. KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Maakonnaplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb piiriülene keskkonnamõju.

Rail Balticu maakonnaplaneeringu avalik väljapanek toimub alates 29. novembrist kuni 29. detsembrini 2016. aastal.

Digitaalsed planeeringumaterjalid on kättesaadavad Pärnu Maavalitsuse veebilehel http://parnu.maavalitsus.ee/rail-balticu-raudtee-trassi-koridori-asukoha-maaramine ja Rail Baltic projekti portaalis http://railbaltic.info/et/materjalid.

Paberkandjal planeeringumaterjalidega on võimalik tutvuda Pärnu maavalitsuses, Pärnu linnavalitsuses, Häädemeeste, Saarde, Surju, Paikuse, Tahkuranna, Sauga, Are, Tori, Tootsi ja Vändra vallavalitsuses tööpäeviti tööajal. Ülejäänud maakonna omavalitsustes, mida Rail Balticu trass ei läbi, on planeeringu materjalidest võimalik paberkandjal tutvuda seletuskirja ning Pärnu maakonda haarava Rail Balticu trassi joonisega. Paberkandjal materjalid on kättesaadavad alates planeeringu avalikust väljapanekust.

Kogu avaliku väljapaneku kestel (kuni 29.12.2016) on igal isikul õigus esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi planeeringulahenduse ja KSH aruande kohta aadressile: Pärnu Maavalitsus, Akadeemia tn 2, 80088 Pärnu või e-postiga aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud toimuvad ajavahemikul 23. – 26. jaanuar 2017 järgmiselt:

23. jaan     kell 12.00       Sauga noortekeskuses (Sauga alevik, Põõsalinnu 2);

23. jaan     kell 16.00       Suigu seltsimajas (Are vald, Suigu küla);

24. jaan     kell 12.00      Tori  rahvamajas (Tori alevik, Võlli tee 4);

24. jaan     kell 16.00       Kaisma rahvamajas (Vända vald, Kergu küla).

25. jaan     kell 12.00       Surju rahvamajas (Surju küla, Surju vald);

25. jaan     kell 16.00       Paikuse vallamajas (Paikuse alev, Pärnade pst 11);

26. jaan     kell 12.00       Häädemeeste seltsimajas (Häädemeeste alevik, Suurküla 4);

26. jaan     kell 16.00       Pärnu maavalitsuses  (Pärnu linn, Akadeemia 2).

Maakonnaplaneeringu koostamise algataja on Vabariigi Valitsus, koostaja (koostamise korraldaja) ja kehtestaja on Pärnu Maavalitsus (Akadeemia tn 2, 80088 Pärnu, tel 4479733, e-posti See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.), kontaktisik ja täiendav info planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn, tel 4479761, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Maakonnaplaneeringu koostaja ja KSH läbiviija on OÜ Hendrikson & Ko (Raekoja Plats 8, 51004 Tartu, tel 7409 800, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.),

Teade!

Maanteeameti ühistranspordiosakonna korraldusel on alates 18.juulist bussiliinil nr 310 Tartu-Viljandi Pärnu Pärnu suunal peatus ka SURJU TEEl kell 12.46 ja Pärnu Viljandi Tartu Tartu suunal kell 16.18.